Põhja-Eesti rannikul asuv Kõrvemaa on kindlasti tuttav kant kõigile loodushuvilistele: siinsed põnevad maastikuvormid, imekaunis loodus ja mitmekesine taime- ja loomariik lausa kutsuvad matkama. Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit hõlmab endas haruldasi karstialasid: piirkondi, kus jõed voolavad nii maa all kui maa peal ja on kuivematel perioodidel oma koobastikega põnevaks uurimispaigaks.

Ennekõike räägitakse Kõrvemaast kui suurte rabade ning künklike mõhnadest ja oosidest.

Puisraba see, et raba on kõrgem kui soo, on siin väga hästi jälgitav. Raba tekib seisvas vees poolenisti kõdunemata jääva taimemassi jäänustest ning kerkib aastatuhandetega ümbritsevast pinnast kõrgemale. On pisut veider mõelda, et ligi 9/10 rabapinnasest hõlmab vesi – nii palju suudab endasse vett imada rabade käsn – turvas ja turbasammal.

Maapind on kaetud pehme, aga märja turbasamblaga, millel väänlevad tuhanded jõhvikaväädid, kandes kilode ja tonnide viisi punaseid marju. Eestis annab jõhvikas siirdesoos ja -rabas saaki keskmiselt 200 kg/ha aastas, soodsate ilmastiku- ja niiskusolude puhul aga kohati palju rohkem.
Raske on edasi liikuda, sest meile omane korilusinstinkt sunnib üha uuesti kummarduma, vitamiine suhu ja taskusse korjama. Pole vaja laudrajalt kusagile astuda, sest punased pärlikeed laiuvad maapinnal otse siinsamas, isegi kõige väiksema matkaja käe ulatuses. Jõhvikarohkus on suisa hämmastav. Tundub, et ühegi teise korilase jalg pole siia sel algaval kuremarjahooajal veel astunud.

Piirkond on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest (viimastel aastatel on siit leitud 23 liiki käpalisi), samuti on Kõrvemaa oluliseks pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Foto- ja vaatlusrõõmu pakuvad kevaditi ka metsiste pulmatantsud vaiksetel metsalagendikel.

Paljude jaoks mõjub nimi – Kõrvemaa – veidi eksitavalt. Kuiva ja lageda pinnase asemel leiad siit üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja suure veehoidla Paunküla ümbruse metsad kuulsad kui sügise parimad seenekohad, kus männiriisikaid ja kukeseened kõrvuti kasvamas. Jägala jõgi oma käändude, kobraste ehitatud tammide ja väikeste kärestikega on eriti populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas: algajatel soovitame teenusepakkujalt vaiksemate jõetrasside kohta uurida, kogenud mõlahoidjad saavad aga mitmepäevastel matkadel oma osavuse ning vastupidavuse korralikult proovile panna.

Tekst pärineb: http://www.puhkaeestis.ee/et/